Hüpnoosi saab kasutada edukalt psüühiliste protsesside heas mõttes mõjutamiseks. Hüpnoos on psühholoogiline seisund, mille tulemusena muutub hüpnotiseeritu märksa keskendunumaks ja ümbritsevale mõjule vähem vastuvõtlikuks. Hüpnotisöör sisendab rahuliku hääletooniga juhised, mis muudavad hüpnotiseeritava aju aktiivsust sel viisil, et ta mõtleb ja tegutseb teisiti tavapärasest. Iga hüpnoos on teatud mõttes ka enesehüpnoos, kui sellesse seisundisse aitavad minna väljaõppinud hüpnotisööri sõnad, aga võimalik on ka täielik enesehüpnoos.

Aju saadab välja ajulaineid ehk impulsse. Nende lainete sagedus sõltub meie tegevusest. Magades on need lained nõrgemad ja aeglasemad, aktiivselt tegutsedes hakkavad levima beetalained ehk aktiivsed impulsid. Hüpnoosis olles, mis on une ja ärkveloleku vahepealne seisund, tekivad ajus alfalained. Neid saab mõõta ka siis, kui inimene unistab või tegeleb millegi tõeliselt kaasakiskuvaga. Ka vahetult enne magamajäämist või vahetult pärast ärkamist saadab aju neid välja.

Alfatasandil olles on inimene eriti vastuvõtlik sisendustele ja muudatustele. Kui inimene ise muutub vajalikul määral vilunuks ja suudab keskenduda piisavalt, loob ta head eeltingimused enesehüpnoosiks. Enesesisenduse ja visualiseerimise abil on võimalik aidata iseendal probleemidele arukaid lahendusi leida ja on võimalik ka iseennast tervendada haiguste algstaadiumis.

Eneseanalüüsiks pole vaja keerulisi tehnikaid omandada, pole vaja ka sügavasse unne vajuda, parema tulemuse annab, kui teadvusolekus kujutluspilte ette manatakse. Enesesisendus on jõukohane igaühele, kel vähegi keskendumisvõimet on. Enesehüpnoosi kõrvalmõjuks võib olla vaid see, et jäädakse selle käigus päriselt magama. Autogeenne treening ja lõdvestumisvõtted toimivad samal põhimõttel. NB! Hüpnoosi peaksid vältima epilepsiahaiged, neile võib see eluohtlikuks osutuda.

Hüpnoosis olles ja täielikult lõdvestunud olekus suudetakse paremini mõista oma käitumisajendeid, suhtumist ühte või teise olukorda ja ka oma tervislikku seisundit tajutakse paremini. Hüpnoos annab võimaluse reageeringud ümber programmeerida, muuta oma käitumine ja elustiil soovidele vastavaks. Kui soovitakse terveks saada, siis ka sellele soovile vastavaks. Eesmärgi kujutlemise ja visualiseerimise abil saab kasvatada meelekindlust ja tugevdada tahtejõudu.

Alfatasandil kasutatav visualiseerimine võimaldab justkui endast välja astuda, silmitseda ennast erapooletult kõrvalseisja pilguga, mis aitab jõuda arusaamisele, mida peaks muutma endas ja oma tegevuses. Lisaks päästab see valla ka loovuse, sest ratsionaalselt kõike analüüsiv vasak ajupoolkera on lõdvestunud olekus välja lülitatud. Alfatasandile jõudmise äraõppimine ja täielik lõdvestumine on kasulik igaühele, kuna võib anda tõuke ka tõeliseks eneseteostuseks.

Hüpnoosi kasutati juba keskajal närvihaiguste raviks (Paracelsus 1494-1541). Haigele loeti sõnu peale ja samal ajal libistati magnetiga üle tema keha, et vabastada ravitav neuroosidest ja närvivaludest. Hüpnoosiravi tundsid isegi antiikaja arstid, näiteks vanas Egiptuses oli see kasutusel. Ühel papüürusel on järgmised õpetussõnad: “Pane peopesad peale, et vaigistada käte valu ning ütle: “Valu kaob!””.

Hüpnoositeraapia pole tegelikult mingi uus nähtus, sõna hüpnoos on tuletatud Vana-Kreeka unejumala Hypnose nimest. Šotlasest arst James Braid tõestas, et asja tuum on fookustatud tähelepanul, mis mõjutab inimese närvisüsteemi. Aastasadu on hüpnoosi proovitud aktsepteeritud ravivõtete hulka kinnistada. See on aga keeruline, sest kaugeltki mitte kõik inimesed pole hüpnoosile ühtemoodi vastuvõtlikud.

Tänapäeval on tõestatud, et hüpnoositeraapiaga on võimalik mitmeid haigusi ravida. Hüpnoosiseisund mõjutab ajutegevust, aga konsensust hüpnoosi kasulikkuse osas pole siiski veel välja kujunenud. Tõestatud on, et enesesisendusest on abi haigustest taastumise või tervenemise ajal. Suurem osa hüpnoosi puudutavaid uuringuid on tehtud aga ebapädevalt või ravi on katsetatud liiga vähestel katsealustel, mistõttu ei saa veenvaid üldistusi teha.

Hea hüpnotisöör muudab erinevate tehnikatega patsiendi aju aktiivsust ja muudab nii patsiendi enda arusaama haigusest ja võimalusest terveneda. Samamoodi aitab leevendada ka valusid ja vaimseid vaevusi. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud, et hüpnoosiga on võimalik vähendada suitsuhimu ja soodustada kaalulangetamist. Samuti saab vähendada foobiaid, operatsioonieelset ärevust, sünnitusvalusid, depressiooni, eksamiärevust, sünnitusärevust ja ärritunud soole sündroomi. Sellest on abi isegi vähirakkude hävitamisel.

Hüpnoos mõjub igale inimesele erinevalt, tähtsat rolli võivad mängida pärilikkus, vastuvõtlikkus, isiksuse omadused ja vaid 10% on väga vastuvõtlikud sellele. Üksmeel hüpnoosi raviomaduste osas puudub nii teadlaste kui ka arstide hulgas. On tõestatud, et hüpnoosi abil on võimalik tugevdada usku oma tervenemisse, sellel põhineb ka platseebo efekt. Kui inimene ise usub, et ta terveneb, siis see aitab tervenemisele tõhusalt kaasa, seejuures isegi vähi puhul.

Hüpnoos toimib ravieesmärgil siis, kui inimene ise seda tõepoolest tahab. Teraapilise hüpnoosi korral kasutatakse enamjaolt neid alateadvuse olekuid, mille puhul inimesel on hüpnoosist võimalik välja tulla, kui ta ebamugavust tunneb. Teraapilist hüpnoosi kasutatakse tänapäeval peamiselt liigsest kehakaalust vabanemiseks, suitsetamisest või kahjulikest sõltuvustest vabanemiseks, unetuse raviks, anoreksia ja buliimia raviks, kinnise ruumi või kõrguse kartuse puhul jne. Inimesel kaob hüpnoosis olles mõneks ajaks füüsiline taju ja see käivitab eneseravi.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.